Flamelle töörõivaste kangad on euroopa päritoluga ning vastavad Euroopa direktiivi 89/686/EMÜ nõuetele, materjalid on testitud nahasõbralikuks.
Tööriidete mudelid on sertifitseeritud Soome Töötervishoiu Instituudis FIOH.
STANDARDID
Euroopa standardid on Euroopa standardimisorganisatsioonide poolt vastu võetud standardid. Euroopa standardid tunneb ära nende tähises sisalduva tähekombinatsiooni „EN“ järgi.
Kuumuse ja leekide eest kaitset pakkuv riietus.
EN ISO 11612
Kirjeldus |
Tase |
Piiratud leegilevikuga rõivad ja õmblused |
A1 või A2 või A1+A2 (ISO 15025) |
Konvektsioonisoojus |
B1 – B3 (ISO 9151) |
Kiirgussoojus |
C1–C4 (ISO 6972, meetod B) |
Sulaalumiiniumi pritsmed |
D1–D3 (ISO 9185) |
Sularaua pritsmed |
E1–E3 (ISO 9185) |
Kontaktsoojus |
F1–F3 (ISO 12127, 250 °C) |
Mida suurem number, seda paremad kaitseomadused. Kui riietus pakub kaitset sulaalumiiniumi ja sularaua pritsmete vastu, siis see tähendab seda, et on täidetud spetsiifilised disaininõuded.
Kui riietuse kasutamise ajal satuvad toote pinnale keemiliste või tuleohtlike vedelike pritsmed, siis peab kandja kohe tööalast väljuma ja riideeseme seljast ära võtma, jälgides, et saastunud riietus ei puutuks kokku nahaga. Enne järgmist kandmist tuleb riietus pesta või vajadusel eemaldada kasutusest.
Kaitse sulaalumiiniumi või sularaua pritsmete vastu (D ja E): kui riietuse kandmise ajal satuvad toote pinnale sulaalumiiniumi või sularaua pritsmed, siis peab kandja kohe tööalast väljuma ja riideeseme seljast ära võtma. Kui kaitseriietus on pritsmetega kokkupuute hetkel olnud otse naha vastas, ei pruugi see välistada kõiki põletusohte.
Vt ka eespool olevat üldinfo osa ja hooldusjuhiseid.
Kaitseriided keevitamisel ja sellega liituvatel toimingutel kasutamiseks.
EN ISO 11611.
Materjal ja õmblused on testitud vastavalt standardile ISO 15025:
– ei tohi jätkata põlemist, A1 või A2 või A1+A2,
– ei tohi tekkida auke
– ei tohi sulada ega tilkuda
– järelpõlemisaeg peab olema ≤ 2 sekundit
– järelhõõgumisaeg peab olema ≤ 2 sekundit
Klass 1 Süttimine pinnal: A1 (ISO 15025)
Alumise serva süttimine: A2 (ISO 15025)
Pritsmete mõju: 15 tilka (ISO 9150)
Kiirgussoojus: RHTI 24 ≥ 7 sekundit (EN ISO 6942)
Kasutusala:
Käsitsi keevitamise tehnikad, mille käigus moodustub vähesel määral pritsmeid ja tilku, nt: gaasikeevitus, TIG-keevitus, MIG-keevitus, mikroplasma keevitus, kõvajoodis, punktkeevitus, MMA-keevitus (rutiilkattega elektrood).
Keskkonnaga seotud valikukriteeriumid:
masinate kasutamine, nt: hapnikulõikemasin, plasmalõikemasin, takistuskeevituse masinad, termilise pihustamise masinad, keevituspingid.
Klass 2 Süttimine pinnal: A1 (ISO 15025)
Alumise serva süttimine: A2 (ISO 15025)
Pritsmete mõju: 25 tilka (ISO 9150)
Kiirgussoojus: RHTI 24 ≥ 16 sekundit (EN ISO 6942)
Kasutusala:
Käsitsi keevitamise tehnikad, mille käigus moodustub suurel hulgal pritsmeid ja tilku, nt: MMA-keevitus (baas- või tsellulooskattega elektrood), MAG-keevitus (süsihappegaasi või gaasiseguga), MIG-keevitus (tugeva vooluga), isekaitsva täidistraadiga kaarkeevitus, plasmalõikus, õõnestamine, hapnikulõikus, termiline pihustamine.
Keskkonnaga seotud valikukriteeriumid:
Masinate kasutamine, nt: töötamine kinnistes ruumides, pea kohal keevitamine/lõikamine või sarnastes piiratud asendites töötamine
Valige kaitseriietuse Klass 1 või Klass 2 vastavalt keevitamise tehnikale. Õli, rasva või orgaaniliste lahustite sattumine riietele võib vähendada või täielikult kaotada toote leegikindlad omadused.
Õhu suurenenud hapnikusisaldus vähendab märgatavalt toote leegikindlaid omadusi. Piiratud ruumides tuleb olla eriti tähelepanelik. Töö iseloomu tõttu ei ole mitte kõik kaarkeevitusseadmete keevituspinget kandvad osad kaitstud otsese kontakti eest. Kaitseriietus on ette nähtud kandjat kaitsma ainult lühiajalise, juhusliku kokkupuute korral voolu all olevate elektrijuhtmetega, alalispingega kuni umbes 100 V. Suurema elektrišoki ohu korral on nõutavad täiendavad elektriisolatsiooni kihid. Näiteks pea kohal keevitamise korral on nõutavad ka osalised lisakaitsmed kehale.
Kandmisel riided kuluvad ja nende UV-kaitse väheneb, eriti MIG/MAG-keevituse korral. Kõrgema kaitsetaseme ja lisakaitsmete (näiteks nahkkindad, põlled jms) kasutamine pikendab kaitseriiete efektiivset toimimisaega ja pakub kandjale suuremat kaitset. Kui kasutaja kogeb päikesepõletuse laadseid sümptomeid, tuleks kaitseriietus välja vahetada. Lihtsa UV-kaitse kontrollkatse saab läbi viia järgmiselt: hoidke rõivast 100W volframpirni ees umbes 1m kaugusel (käte pikkus). Kui valgus läbi kanga paistab, laseb see läbi ka UV-kiirgust.
Vt ka eespool olevat üldinfo osa ja hooldusjuhiseid.
Kaitseriietus. Elektrostaatilised omadused.
EN 1149-5.
Kaitseriietus staatilise elektri tekke vastu, mis vähendab ohtu plahvatusohtlikus keskkonnas. NB! Kaitseriietus on ainult üks osa maandussüsteemist (kindlasti tuleb kasutada ka spetsiaalseid jalatseid jms).
Kaitseriietus peab olema korralikult seljas ja lukuga/trukkidega kinnitatud.
Rõivast ei tohi kasutada hapnikurikkas keskkonnas ilma vastutava ohutusinseneri eelneva loata.
Vt ka eespool olevat üldinfo osa ja hooldusjuhiseid.
Kaitseriietus kaarleegist tulenevate ohtude vastu.
IEC 61482-2.
Nõuded: kõik nööbid ja lukud peavad kasutamise ajal olema suletud, kaitseriietus peab olema korralikult seljas. Keha täielikuks kaitseks tuleb kanda visiiriga kiivrit, kaitsekindaid ja turvajalatseid. Ükski teine kantav riideese ei tohi olla valmistatud sulavatest kiududest, näiteks polüamiidist, polüestrist või akrüülist.
Klassi 1 kuuluvad materjalid ja rõivaesemed testitakse 4 kA juures
kastikatsega (katse tingimused 400 V vv (50 Hz) – 4 kA – 500 ms)
Klassi 2 kuuluvad materjalid ja rõivaesemed testitakse 7 kA juures
kastikatsega (katse tingimused 400 V vv (50 Hz) – 7 kA – 500 ms).
Björnkläderi tootevalikus on klass 1 nõuetele vastavad tooted.
Vt ka eespool olevat üldinfo osa ja hooldusjuhiseid.
ATPV.
ATPV (Arc Thermal Performance Value) on näitaja, mis näitab kalorites, kui palju toode kannatab kuumust (kaarleek) ruutsentimeetri kohta (cm²). Testitud vastavalt EN 61482-1-1/ASTM F1959 standardile.
Kaitseriietus kaitsmiseks vedelate kemikaalide eest.
EN 13034.
Tooted on mõeldud kasutamiseks madalate riskide puhul, kus kasutaja võib kokku puutuda väikestes kogustes kemikaalide või nende pritsmetega.
Ohutusriided (helkurriided) professionaalseks kasutamiseks.
EN ISO 20471/EN 471.
EN ISO 20471 on uuendatud ohutusriiete standard, kehtib ka vana, EN 471 standard. Uuel standardil on eelmisega võrreldes uued disaini nõuded, lisaks on nüüd kohustuslik ka fluorestseeriva materjali pesutest (vähemalt viis korda).
Ohutusriided vastavad kaitseklassidele 1 kuni 3, millest 3 on kõrgeim klass. Kaitseklass 3 on saavutatav ka madalama kaitseklassiga riiete kombineerimisel. Klassifikatsioon põhineb sellel, et kui palju on ruutmeetri kohta minimaalselt näha taustmaterjali (fluorestseeriv pind) ja valgust peegeldava materjali (helkurmaterjali) pinda.
Klass 1 |
Klass 2 |
Klass 3 |
|
Fluorestseeriv materjal |
0,14 m² |
0,50 m² |
0,80 m² |
Helkurmaterjal |
0,10 m² |
0,13 m² |
0,20 m² |
EN 471 standardi toodetel on eraldi välja toodud fluorestseeriva (X) ja helkurmaterjali (Y) klassid:
X = Klass 1 kuni 3, kus klass 3 on kõrgeim klass (vt etiketti)
Y = Valgust peegeldava materjali klass 1 kuni 2, kus klass 2 on kõrgeim klass (vt etiketti)
Parimaks toimimiseks hoidke ohutusriideid puhtana!
Vt ka eespool olevat üldinfo osa ja hooldusjuhiseid.
Kaitse sademete eest.
EN 343.
EN343 standardile vastavad riided kaitsevad vihma ja lume eest ning lasevad kehal hingata, juhtides niiskuse kehast eemale.
Antud standardi puhul testitakse veepidavuse (X) ja veeauru läbilaskvuse omadusi (Y).
X = veepidavus, klass 1 kuni 3, kus klass 3 on kõrgeim klass (vt etiketti),
Y = veeauru läbilaskvus, klass 1 kuni 3, kus klass 3 on kõrgeim klass (vt etiketti),
Kui riideesemel on kapuuts, siis vihma eest parima kaitse saavutamiseks tõmmake see kandmise ajal pähe.
Vt ka eespool olevat üldinfo osa ja hooldusjuhiseid.
Kaitse külma eest.
EN 342.
Standardi EN 342 järgi tõlgendatakse külmaks keskonnaks seda, kui temperatuuril jääb alla -5 °C.
Sertifikaadid: